Acts 13

Banabas dut Sol Mede Momooŋ yohautadok yenindapmaaŋ yapmeune ugumuk

1Gawaŋbop Antiyok
13:1Antiyok yokwet lufom. Noli niŋ Siliya kwetneŋ uŋoŋ ikuk. Eŋ Antiyok yokwet noli Pisidia kwetneŋ uŋoŋ ikuk. Ala kayoŋbop Antiyok yokwet Siliya kwetneŋ itougiŋdi Pol heki yeniŋkukiŋ.
uŋoŋ me wohiye indiŋdi polofet eŋ hinale hatigiŋ: Banabas, Simion (wou noli Naisa),
13:1Naisa mebi adi indiŋ, “gouyeniŋ”. Kaŋ me nolidi Saimon adi Afilikaniŋ binek, unduŋ yoiŋ.
Lusiyas Sailininiŋ eŋ Manaen (adi Helot me wapum dut wanaŋ hatibedigumuk) agaŋ Sol.
2Adi Wapum niutumbaaŋ ninadi kwanai tine nanaŋe kamehep tiŋa hatigiŋ. Kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi buŋa indiŋ yeniŋguk, “Nutok me Banabas dut Sol yehitubu-dakaleune kwanai titiŋdok nadiyemgut u tidemeek.” 3Unduŋ yenimbu nanaŋe kameheŋa Bepaŋ ninadiŋa kohohik meyat kihik foloŋ kameeŋ yeniŋkulu Mede Momooŋ yohauta kwanai tide ugumuk.

Banabas dut Sol adi Saipalas uŋoŋ Wapum’walaŋ mede yohautagumuk

4Uŋgoniŋ Munabulidi Banabas dut Sol yeniŋkulune Jon wou noli Mak kwanai noŋgoŋ yehitubu-lodadok yoŋa nagila ugiŋ. Wooŋ Selusiya wosuwaaŋ muwage foloŋ looŋ Saipalas kwet kambaŋgitneŋ ugiŋ. Wooŋ kwet kambaŋgit wondiniŋ yokwet wapum niŋ wou Salamis uŋoŋ wosuwaaŋ Judahi’walaŋ bopyot indigoŋ tuwot fooŋ Bepaŋ’walaŋ mede yoyo tigiŋ.

6Unduŋ tiŋa Salamis biŋa Saipalas kwet kambaŋgitneŋ yaudapmaaŋ wooŋ Pafos wosuwaaŋ Judaniŋ me niŋ wou Balayesu adi haki mebimebi behatiŋa kudi tuluguk kaŋ metamdi polofet yoŋa kaune hatiluguk u tubumintagiŋ. 7Kwet wondiniŋ kiyap wapum hatiluguk adi wou Sesiyas Polas. Adi me nadinadime eŋ Balayesu dut me not tiŋa hatiyagumuk. Ala kiyap adi Bepaŋ’walaŋ mede nadiwene Banabas dut Sol yenimbune yolineŋ ugumuk. 8Iŋgoŋ me haki mebimebi tuluguk wou Gilik mede gineŋ Elimas niyagiŋ, adi me kiyap nadisukilitiŋiŋ ulatifowe Banabas yakat kwanai u mu wooŋ titiŋdok yoŋa kamehep tiyemguk.

9Kaŋ Sol, wou noli Pol, adi Uŋgoniŋ Munabulidi weleŋ maaneŋ fotokoguk doktiŋa me Elimas kahohoŋeeŋ niŋguk, 10“Sadaŋ mihiŋiŋ, du titiŋ didimeniŋdok mik timilaŋ, tiŋa welege maaneŋ tikamanda feedi fotokilak kaŋ helemahelemaŋ Wapum’walaŋ mede biyagoŋ u tubu-fambakaneune yalaŋ mintalak. 11Unduŋ doktiŋa Wapum’walaŋ saŋiniŋ mintagambek kaŋ helebufa noli dauge sipmakaŋ hatibaaŋ.”

Unduŋ nimbu nai uŋaniŋgoŋ dawi holiholiŋeŋ gouyeguk, kaŋ nediyeŋ nehimaneu udim yoŋa honediwediweye tuguk.
12Kaŋ kiyap adi Bepaŋ medeŋiŋ diniŋ saŋiniŋ eŋ kudi u kau uŋgoniŋ hinek tubune medeŋiŋ nadidakaleeŋ nadisukilitihinakaguk.

Pol dut Banabas adi Antiyok Pisidia kwetneŋ uŋoŋ wapum’walaŋ mede yohautagumuk

13Pol adi me noliŋiyat dut Pafos uŋoŋ muwage foloŋ looŋ yokwet wapum niŋ Pamfiliya maaneŋ hatuguk wou Pega uŋoŋ wosuwagiŋ. Wosuwaaŋ Jon wou noli Mak adi uŋgoŋ biyabuŋa kotigoŋ Jelusalemde uguk. 14Kaŋ meyat nehi hogok Pega biŋa yauge yauge Antiyok noli Pisidia maaneŋ hatak uŋoŋ wosuwagumuk. Ala Sabat foloŋ Judahi’walaŋ bopyot maaneŋ fooŋ ilaŋa Moses’walaŋ Yodoko Mede eŋ polofet heki’walaŋ Youkudip Mede u kunakiŋ. 15U kunali mindaŋ me bopyot diniŋ talitimeŋ hekidi me niŋ niŋkulune wooŋ Pol dut Banabas indiŋ yeninadiguk, “Notniyat, hidi metam mede yeniŋkiliti nenobu tidene nadiŋa kedem yenindemek.”

16Mede unduŋ kameyembu nadiŋa Poldi pilali yaliŋa kohowobu tiŋa indiŋ yoguk, “Isilaehi metam eŋ metam noli Bepaŋ niutumbaiŋ, hidi indiŋ nadineŋ. 17Koom Isilaehi’walaŋ Bepaŋdi mamani-papaniye yehidaneune Isip uŋoŋ buŋambu hatiŋa metam bop wapum hinek mintagiŋ. Kaŋ kotigoŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋdi Isip kwetneŋniŋ 18yanagila kwet fiileŋ uŋoŋ momooŋ hinek yabu-ulidokoune hatibu gulet 40 tuguk. 19Hatitabuŋa Kanahan kwetneŋ buŋa Bepaŋdi mebop 7 wendiniŋ metam yehitubu-liwedapmaaŋ kwet wapum u kibikoŋ metamŋiye Isilaehidok yemguk. 20Nemenemek u gulet 450 maaneŋ mintaguk. Mintadapmaune me talitimeŋ yehitubu-mintaune yabudoko hatitaulu wahiŋkade polofet Samuel tubumintaguk. 21Kaŋ me mapme yemdok niŋgiŋ kaŋ Kis mihiŋiŋ Sol yembu adi me mapmehik gulet 40 wondok tuwot ila yabudokoguk. Adi Benjamin’walaŋ yalaki. 22Gulet 40 dapmaune Bepaŋdi Sol kelekulaŋa Dewit me mapmehik tubumintaaŋ kameguk. Tubumintaaŋ kameeŋ Dewitdok indiŋ yoguk,

‘Nu me Dewit Jesi mihiŋiŋ adi undiniŋdi me wapum titiŋdok nadilat.
Adi nu nemek titiŋdok nadilat uŋakoŋ keleŋ tilak.’
23“Ala koom Bepaŋdi Dewit’walaŋ yalaki niŋdi Isilaehi’walaŋ Tubuloda me mintawaak yoguk u adi Jesu kuyoŋ. 24Adi kwanaiŋiŋ mu tububihitune Jondi metam kadakaniŋhik sigilulum tiyemiŋa Imeyout tineŋ yeniluguk. 25Unduŋ yeniŋa kwanaiŋiŋ tubudapmandok nai dulaune indiŋ yeniŋguk, ‘Hidi Kilisto tutumbanik kwetfoloŋ mintawaak gigitŋiŋ u nadiŋa woomiiŋ. Nu hidi me woomiiŋ u moŋ, adi yadi kougoŋ mindaŋ bulak, kaŋ nu aindiniŋdi tipilapilaye timindok tuwot moŋ.’

26“Judahi metam, Abalaham yalakiŋiye eŋ metam noli Bepaŋ niutumbaiŋ, hidi indiŋ nadineŋ. Bepaŋdi nihitubu-lodadok nadiŋa mede i kameguk. 27Metam be me talitimeŋ Jelusalem uŋoŋ hatiyagiŋ adi Tubuloda-menik u Sabat nai indigoŋ polofet hekidi mede youkiŋ u kunatabiiŋ, iŋgoŋ mu nadidakaleiŋ doktiŋa Jesu folooŋ mintaune mu kakiyondaaŋ uutdok mede yofafaŋe tigiŋ. Unduŋ tigiŋ kaŋ polofet hekidi mede youkiŋ u folooŋ tuguk. 28Tiŋa ulukumundok mede nemu tubumintagiŋ iŋgoŋ Jelusalemhidi Pailat niŋgigineeŋ ulukumundok yogiŋ. 29Unduŋ tiŋa nemenemek kigili mededi yolak undugoŋ hinek timiŋgiŋ. Tiŋa koloŋdabek foloŋ kibidalitifooŋ bom gineŋ kamegiŋ. 30Iŋgoŋ Bepaŋdi kotigoŋ tubupilalune 31metam nediyeŋ neet hinek Galiliniŋ tububihila hatitawooŋ Jelusalem wosuwagiŋ adi hogok mintayembu kagiŋ. Kaŋ adibo medeŋiŋ Isilaehi yenihautaiŋ.

32“Unduŋ doktiŋa Wapumdi koom mamani-papaniye nemek yemdok yofafaŋe tuguk 33u folooŋ yalakihiye indi’walaŋ mintaguk, doktiŋa indi mede i tiŋa bu haniyam. Wondegoŋ Kap 2 gineŋ mede indiŋ youkiŋ hatak.

‘Du biyagoŋ hinek na’walaŋ mihine. Nu kamiŋ tububihila du’walaŋ baha tilat.’
34Ala Bepaŋdi bom gineŋ hali bitakawaakneŋ yoŋa tubupilali indiŋ yoguk,

‘Nu kahaŋ be nemek momooŋ Dewitdok
mimiŋdok yofafaŋe tugut u hambaat.’
35Tiŋa Kap niŋ gineŋ indiŋ yolak,

‘Du tipilapilaye-mege niŋkukuŋ u tuwot mu bikabune bitakawaak.’
36“Bepaŋdi Dewit kwanai titiŋdok niŋguk u keleŋ tiŋa metamŋiye yehitubu-lodaaŋ kumuŋguk kaŋ beuye yehiwenegiŋneŋ uŋgoŋ weneune hali bitakaguk. 37Iŋgoŋ Bepaŋdi kumuŋ gineniŋ tubupilakuk adi yadi unduŋ mu tuguk.

38“Unduŋ doktiŋa Isilaehi, me notniye, hidi indiŋ hinek nadineŋ. Indi Jesu wou gineŋ kadakaniŋ bibiŋdok mede i haniyam, eŋ metam hogohogok Jesu nadisukilitimiiŋ adi koom Moses’walaŋ Yodoko Mede gineŋ hatigiŋneŋ kadakaniŋhik mu biyemguk u kamiŋ nai yendok wanaŋ hogohogok biyemulak. 40Ale kikadoko tubune koom polofet heki youkiŋ u hidi mu mintahambaak.

41‘Me mede yohihili tiiŋ hidi, mede i nadineeŋ.
Nu kwanai tibaat u hidi naihik foloŋ mu nadisukilitineeŋ.
Eŋ nebek niŋdi tuwot mu hanindakaleune nadisukilitineeŋ.
Hidi kwanai u kakabeleeŋ hatiŋa kumuŋ tineeŋ.’”
42Poldi mede unduŋ yodapmaaŋ Banabas dut fooŋ uuŋdok ulune metamdi Sabat noli wondok foloŋ koti buŋa tomboyoula mede kotigoŋ yodok yeniŋgiŋ. 43Unduŋ yeniŋa metam bopyotneŋ hakiŋ mowoune Judahi eŋ metam noli Judahi’walaŋ titiŋhik keleyagiŋ adi Pol dut Banabas yehikeleti ugiŋ. Kaŋ meyat adi Bepaŋ’walaŋ welesiloŋ gineŋ hatiiŋ undugoŋ hatidok yoŋa yeniŋkilitigumuk.

44Ala Sabat noli foloŋ metam fee yokwet uŋoŋ itowagiŋ Wapum diniŋ mede nadine bugiŋ. 45Buŋa bop wapum tigiŋ kaŋ Judame heki adi yabuŋa nadiune tuwot mu tubune Pol weleŋ tubukadakadok yoŋa mede yoguk u yokadaka tigiŋ. 46Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol dut Banabas adi munta mu tugumuk, adi fafaŋe tiŋa yaliŋa indiŋ yeniŋgumuk, “Judame, hidi Mede Momooŋ timeŋ hanindok yoguk iŋgoŋ hidegoŋ kamehep tiŋa hatihati fafaŋeniŋ mu kahilene yoiŋ doktiŋa bihabuŋa metam noli Judahi’walaŋ feknit mokit adi’walaŋ udim. 47Wapum adi undudegoŋ tiŋa indiŋ niniŋguk, ‘Nu du metam Judahi’walaŋ feknit mokit aditok hauta gapmelat, doktiŋa Tubuloda-mehik hatitauyeeŋ kwet dikineŋ hatidapmawaaŋ.’”

48Unduŋ yenimbu metam Judahi’walaŋ feknit mokit adi u nadiŋa nadifo tiŋa Wapum’walaŋ mede u yotiloloŋ tigiŋ. Tiŋa me hatihati fafaŋeniŋdok yehidaneguk adi nadisukiliti tigiŋ. 49Kaŋ Wapum’walaŋ Mede Momooŋdi Pisidia maaneŋ hautadapmaguk.

50Iŋgoŋ Judame hekidi Pol dut Banabasdok nadiyembu tuwot mu tubune widihidok yoŋa me wapuhi eŋ tam muneeŋ bomboŋhinit Antiyokhi Bepaŋ niutumbayagiŋ weleyouyout tiyemgiŋ. Unduŋ tiŋa Pol yakat yeninto tiŋa mede kadakaniŋ yeniŋa Pisidia kwetneŋ uŋoŋ hatidok moŋ yeniŋa yeniŋkut tigiŋ. 51Unduŋ tiyembune Aposel yakat adi metam’walaŋ kadakaniŋ u adut mu tomboyoutdok yoŋa kwam kayohik foloŋ ulumakuyemiŋa Aikoniamde ugumuk. 52Kaŋ metam nadisukilitihinit adi Uŋgoniŋ Munabulidi welehik maaneŋ fotokoune nadifo kisaŋ tigiŋ.

Copyright information for NOP